Fokupers halo Konferensia imprensa kona-ba Asediu Seksual ne’ebé envolve elementu husi Ministériu Públiku. Lensa Fokupers, 01/08/2025
Fokupers, hato’o preokupasaun boot kona-ba kazu ne’ebé akontese foin lalais ne’e husi pesoál ka elementu ida husi Gabinete Prokuradoria Jerál ne’ebé alegadamente envolve iha asédiu seksuál.
Ami husu asaun no medida konkreta ida imediata, transparente, no imparsiál ne’ebé tenke foti hosi Konsellu Superior Majistratura Ministériu Públiku ne’ebé lidera hosi Prokuradór Jerál Republika hodi garante katak justisa funsiona hodi proteze sobrevivente sira no asegura protesaun no apoiu ne’ebé adekuada.
Asédiu seksuál ne’ebé akontese no envolve elementu iha instituisaun sira-nia laran ne’ebé responsavel atu defende legalidade demokrátiku no estadu-de-direitu nu’udar violasaun grave ba konfiansa públiku nian no estraga kredibilidade sistema justisa Timor-Leste nian. Insidente ne’e ezije atensaun urjente no asaun desizivu konkreta no imediata hodi hatudu katak laiha ema ida mak iha lei nia leten.
Kestaun grave husi kazu ida-ne’e no kazu sira seluk ne’ebé akontese iha instituisaun sira mak kontinua akontese tanba inbalansu podér. Autór iha pozisaun autoridade, nu’udar Prokuradór ne’ebé sidadaun sira dalabarak vulnerável no buka apoiu, depende ba sira-nia profesionalizmu no integridade. Bainhira uza pozisaun no autoridade ne’ebé lei atribui atu esplora, intimida, ka obriga sidadaun ka vitima sira atu halo interasaun ne’ebé lahó hakarak, ne’e hanesan abuzu boot ba podér no violasaun direta ba devér morál husi ninia profisaun.
Asédiu seksuál, liu-liu bainhira komete husi ema sira ne’ebé iha podér, halakon konfiansa públiku, re-traumatiza vitima sira, no haburas ka perpetua kultura nonook no impunidade no halo vítima sira lakon konfiansa ba justisa iha Timor-Leste.
Prokuradoria Jerál tenke konsidera no tau atensaun aas hodi garante investigasaun klean ba kazu ne’e no mós sira seluk tenki garante profesionalizmu balansu nu’udar profisionál hodi garante justisa.
FOKUPERS kondena maka’as ba aktu krime asédiu seksuál ne’ebé kontinua buras iha instituisaun estadu sira hodi ezije Gabinete Prokuradoria Jerál, Ministériu Justisa, Komisaun Funsaun Públiku no entidade relevante sira hodi hatur justisa ne’ebé loos hanesan tuirmai ne’e:
• Loke prosesu investigasaun imediata no independente ida ba kazu ne’e.
• Imediata foti asaun dixiplinár no legál ne’ebé apropriadu bazeia ba Lei Funsaun Públiku hasoru autór alegadu ba aktu referidu.
• Husu ba SEI (Sekretaria Estadu Igualdade) atu akompaña kazu ne’e hodi ko’alia ho Prokuradór Jerál da Repúblika atu ezije prosesu ida ho lais no transparente.
• Ami mós husu ba Sekretária Estadu ba Igualdade, Parlamentu Nasionál, no organizasaun naun-govermental ba direitu umanu iha Timor-Leste, inklui Rede Feto Timor-Leste, atu akompaña didi’ak prosesu legál hodi asegura katak ida-ne’e halo ho transparénsia, integridade, no responsabilizasaun.
• Husu ba Provedor Direitus Umanus Justiça (PDHJ) atu asegura implementasaun Lei ho rigor partikularmene atu akompanha ho besik prosesu ne’ebé relasiona ho kazu ne’e no kazu sira seluk, hodi prevene konflitu interese, solidaridade institusional no posibilidade sira atu hamate kazu ne’e iha dalan klaran;
• Asegura abordajen ida ne’ebé sentradu iha vítima ne’ebé fó prioridade ba seguransa, konfidensialidade, no asesu ba justisa.
Konkluzaun:
Feto sira iha Timor-Leste kleur ona luta ba dignidade, seguransa, no justisa. Kazu ida-ne’e sai hanesan teste krítiku ida ba instituisaun justisa sira nia kompromisu ba igualdade jéneru no direitus umanus.
Ami hamriik iha solidariedade ho sobrevivente hotu-hotu husi violénsia bazeia ba jéneru no reafirma ami nia ezijénsia koletiva ba toleránsia zero ba asédiu seksuál iha forma hotu-hotu iha instituisaun públiku no iha fatin hotu-hotu.
Fokupers, 1 Agostu 2025